Kui tihti me oleme olukorras, kus me püstitame endale suured eesmärgid, aga nende saavutamiseni iial ei jõua? Olgu selleks siis uusaasta lubadused hakata trenni tegema, vahetada töökoht inspireerivama vastu või hakata lihtsalt paremaks inimeseks. Meile meeldib endaga niimoodi mängida, sest sel hetkel, kui me eesmärgi püstitame, tunneme me ennast väga hästi, kuna hetkeks identifitseerime me ennast selle isikuna, kes on juba eesmärgi saavutanud. Kuid kahjuks see vaid jääbki hetkeks. Mis siis juthub, et me tihti oma eesmärkide saavutamiseni ei jõua?

Eesmärkide püstitamine vs eesmärkide saavutamine
Meie aju koosneb kahest täiesti erineva funktsiooniga osast – teadlik mõistus ja alateadvus. Kuigi neid ajuosasid liigitatakse kaheks justkui oleks nendel meie üle võrdne võim, siis tegelikkuses on see suhe suuresti alateadvuse kasuks. Nimelt moodustab meie aju massist umbes 17% teadlik teadvus ja 83% alateadvus. Ning mis veelgi hämmastavam, me kasutame teadlike otsuste tegemiseks, analüüsimiseks ja eesmärkide püstitamiseks vaid 2-4% oma ajust, ülejäänud 96-98% kuulub alateadlikele protsessidele. Seega peame me olema suutelised oma väga väikese osa teadlike kavatsustega konkureerima 98% alateadlike kehaprotsessidega. Ja mis on tulemus, kui alateadvus satub vastuollu teadliku mõistusega? Alateadvus võidab alati. Sajal juhul sajast.

Just sellisel kujul tuleb alateadvus mängu ka eesmärkide püstitamisel ja saavutamisel. Nimelt me püstitame oma eesmärgid teadlikul tasandil kasutades oma aju 2-4%, kuid me saavutame need alati läbi alateadlike protsesside (harjumused ning uskumused).

Näiteks me püstitame eesmärgi, et kaotame kaalu järgneva 4 kuu jooksul 10 kg. See on täiesti teadlik otsus ning selle püstitamise hetkel tunneme me, et see on saavutatav. Jah, me oleme teadlikud sel hetkel ja kasutame eesmärgi püstitamiseks oma aju teadlikku osa.

Kuid kui me peame järgmisel päeval või isegi juba samal päeval hakkama selle eesmärgi poole liikuma – eelkõige läbi toidukaardi muutmise ning treeningute alustamisega – jõuame me oma uskumuste ja harjumusteni, mis on alateadlikul tasemele meisse kultiveeritud võibolla viimased 10-20 aastat. Me oleme harjunud sööma teatud ajal ning teatud asju, me oleme harjunud mitte trenni tegema, me oleme harjunud mõtlema endast kui inimesest, kellel on raskusi kaalu langetamisega ning võib-olla oleme me uskunud terve elu, et meie saatus ongi olla natukene vormikam. Need on uskumused, mille muutmine ei toimu enam teadliku otsuse läbi. Ka tahtejõudu kasutades jääb meil jõudu väheks, sest tahe on samuti osa teadlikust mõistusest, millega alateadvuse vastu võitlusse ei astu.

Me oleme need, kellena me ennast identifitseerime olevat
Kuidas siis oleks võimalik üldse edukalt kaalu langetada?

Loe veel...