Noortele.ee keskkond ei taha olla koormaks sinu mälule, et peaksid veel ühe kasutajatunnuse ning salasõna meelde jätma.
Pole vaja täita igavat ankeeti, lihtsalt autendi ennast ning vali endale meeldiv alias, kuidas teised sind siin kutsuvad. Ära muretse, sinu isikuandmed on kaitstud
| Autor | Teade |
|---|---|
|
Postitusi: 1
Hinnang: 0 |
RE: Dark beauty luulenurk17. oktoober 2011, 19:42 Hingevalu.Sinust paremat ei leidu, sinust armsamat ei ole sinust lahkemat pole kuskil, sinust hoolivamat polegi. Usun vaid et armastad mind, tean vaid, et sama tunnen ka mina kuid haavad mu südamel pole paranenud, sinna on tekkinud armid Mis vahel siiski annavad endast märku. Ma naeratan südamest ja nutan kurvastusest Kuid siiski, äkki on need õnnepisarad? Ei oska mina seda öelda, tahaks vaid kindel olla kõiges Et ka maailm naerataks mulle vastu, et ma mina saaksin olla õnnelik. Et õnne tunneksin armide asemel, kuid ma tean, et ma lihtsalt kardan Kardan sind kaotada, kuid ma usun, et ma kardan armide pärast mis rikuvad mu südamerahu. Uus valu tapaks mu Ei tahaks tunda seda hingevalu, seda sama piina mis suurendaks haavu kümnekordselt. Nagu üks. Möödub 1 hommik ja möödub 1 päev, möödub 1 öö ning käes on uus päev. Me kahekesti kõnnime veepinnal ja vaatame üksteise peegeldusi. Me armune üksteisesse ja jalutame koos teise maailma otsa. Meil on silmad ainult üksteise jaoks, need puudutused on mõeldud ainult meile. Me ei näe teisi ning oleme nagu üks. Pole olemas teisi selliseid silmi, nagu sul. Nii säravaid, nii siniseid, nii kauneid. Pole olemas nii kaunist naeratust, nagu sul. Nii õnnelikku, nii võluvat, nii rõõmsat. Me kõnnime ja oleme üksteise kaisus. Ma võiksin olla su käed, sest oleksin alati su küljes. Ma tahan olla su kõrval alla, Sind armastada ja tunda seda tunnet. Me ei märka teisi, ning oleme nagu üks. Võõras usk. Ma usun paremasse ellu, mis täidab tühjad kohad. Ma usun heasse tulevikku, mis lubab täita mu unistused. Ma usun pöörasesse muusikasse, mis rikastab mu tuju. Ma usun oma tundeid, mis iialgi ei peta mind. Kuid see pole miski muu, kui võõras usk. Ta on siia reisinud ja ennast elama sättinud. Neiu õrnake ei oska midagi arvata ja elab oma elu. Ta on nii kleenuke, kas tõesti ta näljutab ennast? Ei, see on see võõras usk, mis ei luba midagi ette võtta. Ta on see, kes ta on ja ei luba neiukesel muutuda, aga milleks muutuda? Äkki peaksi lihtsalt olema ja uskuma, et kunagi saabub tuttav usk. Selline usk oleks kaunis, palju palju kaunim, kui võõras usk. Südamesoovid. Ma sooviksin lennatada kaugustesse ja rännata läbi kaugemad paigad. Ma tahaksin olla kõrgeimas kohas ja sealt vaadata alla. Tunneksin võimsust ja ma ei kiirustaks siis kusagile. Ma tahaksin olla päikese kaisus, sest tean, et mind valdaks siis joovastav tunne. Ma sooviksin, et mu adrenaliin tõuseks pilvedeni ja mu süda hüpaks rinnust välja. Ma tahaksin lõhnada kui lilleõis, sest puhkeksin iga päev uuesti õide. Minult nopitakse kroonlehti ja ma jääksin aina pisemaks. Võiksin olla kasvõi kullerkupp, oleksin siis lihtsalt armas. Unelmate soov oleks olla armastatud, et keegi laulaks mulle armastuslaule, et keegi annaks minu nimel enda elu, et keegi mõtleks minust päeval, kui ka ööl. Ma tahaksin istuda murul ja nautida õnne ja päikeseloojangut. Ma naerataksin silmadega taevale ja oleksin vaba. Ma ei tunneks piina, kahetsust, valu, kurbust ja ängitsust. See viimane tegi kõige rohkem haiget ja tookord ma ei suutnudki mõelda millegile nii ilusale, kui näiteks taevale, kõrgusele, lilledele, armastusele, päikesele ja oma südamesoovidele. Tühi. On vaikne, on kaunis, on kutsuv, kuid sa istud toas. On tühi, on mõttetu, on pessimistlik, kuid sa passid õues. Kass lamab su kõrval ja on vait Ta nohiseb ja vahib, mida Sa teed. Oled sina alles igav neiu - ikrjutad luulet, mõtled elule ja kahetsed On sul halb? Kas stress? Või oled depressiooni küüsis? Sa ei vasta. Mõtled vaid ja kirjutad luuletust. Millest kirjutad näitsik? Oma kassist? Teiste elust? Surmast? Vaevalt. Sa kirjutad endast ja vaatad tühja taevast. Kuuletad oma tundeid ja allud neile, kuigi tahaksid olla väljas ja niisama lahe. Kas Sa üldse oskaksid olla lahe ja tahaksid olla väljas? Ma ei usu. Sa tahaksid, et teised inimesed oleksid samuti normaalsed Kes on normaalsed? Need kes ei joo, ei suitseta? Need kes ei käi pidudel? Need kes ei ole hilisõhtutel väljas? Ja need kes ei ole lahedad? Sa vaikid Kellele sa vastaksid, kui oled üksi ja need on vaid su mõtted? Sa ei tea? Oled lihtsalt vait Karjun sulle mõtteis - kirjuta edasi oma nõmedat luulet ja looda paremale elule. Oled lihtsalt vait Vait nagu soolasammas. Kuid kahjuks Sa pole see, oled lihtsalt neiu, armas näitsik. Kes ei ütle kunagi midagi. Oled nagu taevas, selline tühi taevas. Teeks kõik.. Ma paitaks su põskem, ma silitaks su pead. Ma embaks su keha, ma suudleks su huuli. Ma laulaks sulle öisel tunnil, ma imetleks Sind kuuvalgel. Ma seisaks su vastas ja vaataks, sügavalt silma süngel ööl. Ma vaikiks, kui näed Sind, ma istuks su kõrval ja tihkuksin nutta. Ma varjaks pisaraid, mis langevad põskedele. Sa vaataks mind. Kurvalt. Ma küsiks. Miks? Sa vastaks. Ei oska öelda. Ja sa kaoksid, kui leebe tuul. Lõpp. Päike kõrvetab ning jääle tekib kirme ma libastun, sest kardan kohutavalt tõusen ja võitlen iseendaga oma iseloomu ja tunnetega. Söön hapniku ja hoian kogu hingest oma hinge kui oma kallimat vara. Seisan jääl ja meenutan kõrvetavat päikesekiirt langetan pea ja nutan end magama olen jääl ja külmun mu hing närbub ja keha jäätub lõpp jõudis kätte. - kõik on minu kirjutatud luuletused , tahate kontakti või küsida ? - msn: madlen.muur@mail.ee , facebook: Madlen Müür , rate: MoreSunMoreFun, mobiilinumber: 58117702, tänan, kui avaldate oma arvamust !
|
| +-0 | |
|
Postitusi: 615
Hinnang: 65 |
RE: Dark beauty luulenurk17. oktoober 2011, 23:39 Ma isegi ei loe neid luuletusi, vaid libistan silmadega neist üle, ja kõikjalt paistab negatiivsust ning pessimismi. Miks küll? Võin öösel kell 4 helistada ja pärida selle kohta?
not bad |
| +-0 |

