| Autor |
Teade |
|
Postitusi: 615
Hinnang: 65
|
Rnz. ja tema soperdised
08. veebruar 2010, 12:37
Huh.. kui vahest igav hakkab, siis kavatsen kirjutada midagi Reedeõhtu Lähen reede õhtul linna peale, vaatan ringi, kõikjal näen vaid idioote. Ehk koht kust otsin on vale? Lähen mujale, jalutan veel veidi. Kuid ei, ükskõik, kuhu lähen, mind ootab ees sama jama - kõik naised on litsid ja mehepojad idioodid. Keskmine naine, kes vastu mul tuleb, meigi ja riietega oma rahakotti pureb. Otsib lolli meest, kes joogi teeks välja, selle nimel valmis ka idiooti kannatama. Iga mees oma mehisust tõestada tahab, kasvõi oma isale lõuga annab. Viina kallab seni sisse, kuni kõigis naistes näeb vaid misse. Ei ole mul seda jama vaja, võtan takso, koju sõidan. Kuid ometi ka minu majas kari selliseid on pidutsemas...
not bad |
|
+-0
Oled kindel, et soovid postituse kustutada?
|
|
Postitusi: 615
Hinnang: 65
|
Re: Alfa Beeta luulenurk? :D
09. veebruar 2010, 21:59
Must. Kõik on must.
Must. Kõik on must.
Mitte midagi ei näe, sind pole enam.
Alles oli maailm nii palju värvilisem,
ent nüüd ei midagi. Kõik on must.
Vahepeal, kuskil värvide ja musta vahel,
mil tabas sind su saatus, õnnetus,
vari nii rohekas kõike kattis,
mida silmad seletasid veel.
Su mõistus töötas, kehast olid eemal.
Proovisid end liigutada, end aidata,
kuid ei midagi, ei mingit kontrolli.
Kõik tundus nii reaalne,
ent miski oli valesti.
Veel viimseid kordi pingutasid,
lootsid, et kui sealt pääsed,
siis saab ehk kõik veel korda.
Ent sa ei suutnud, andsid alla,
nüüd enda kõrval näed vaid surma.
Proovisin ühe oma kunagise unenäo kirja panna, luuletusena.
not bad |
|
+-0
Oled kindel, et soovid postituse kustutada?
|
|
Postitusi: 615
Hinnang: 65
|
Re: Fyhrer'i luulenurk ;D
21. juuni 2010, 11:06
Kelder
Tuhk ja tolm,
mind on kolm.
Üks on juba lolliks läind,
teine ammu sammu pole käind.
Kolmas lootust hoiab ülal,
et pääseda siit võib veel täna.
Hihihii-hahahaa,
saan siin keldris hakkama.
Laulu laulan täiest kõrist,
kuulus olen, suur solist.
Hiired-rotid-koerad ja ka muidu loomad,
surnud küll, kuid mu laulu kuulvad.
Kangeks jäänud põlved
ja ka teised kehasõlmed.
Sirutada tahaks ennast, liikuda,
lasta elul läbi enda voolata.
Kuid vist juhtub nii, et siia suren,
aga seni toorest kartulat ma puren.
Juba kaugusest ma kuulen,
kuidas vilkurauto siia tuleb.
Keldrist välja päästab mind,
siis olen taas vaba kui lind.
Kui ei tunne enam vangistusepiina,
tähistamaks seda, ostan viina.
not bad |
|
+-0
Oled kindel, et soovid postituse kustutada?
|
|
Postitusi: 615
Hinnang: 65
|
RE: Fyhrer'i luulenurk ;D
29. juuni 2011, 10:13
Tuul kohisemas kõrvus, ma tunnen end kui põrgus. Maast lahutamas kõrgus, võimust võtmas õudne nõrkus.
Miks küll, ei tea... Kas teinud ma halba, mõne saatusliku vea, ei seda ma malda.
Enda ümber vaatan, mõtlen, kas neednud mind saatan. Kõikjal saatmas mind on varje, tundub, et vaid kurje, ja ma kuulen nende kohutavaid karjeid:
Kas juba tead, kolmteist musta mulda sõna sulle puhkepaika otsib, männipuude keskel, all.
Btw, keegi teemanime ei saaks muuta? Vt. esimese postituse pealkirja
not bad |
|
+-0
Oled kindel, et soovid postituse kustutada?
|