Kohustuslik sõjaväeteenistus tuleks kindlasti kaotada ning asendada palgaarmeega.

Eesti riigil on ainult üks potentsiaalne julgeoleku risk, ning see asub idas. Selle vastu võimalik mitte midagi teha. Seetõttu võiks minu meelest Eesti riik sõjaväest üldse loobuda. Kui väita, et Venemaa pole oht siis mida me üldse kardame sõjaväge omadest? Lätit? Ärge ajage naerma...

Miks on palgaarmee parem, kui ajateenistus

Lahinguväljal pole võimalik võrrelda 19 aastast, kellel on 9 kuuline väljaõpe elukutselise sõduriga. 9 kuulise väljaõppega reamees on lahingus oht kõigile peale väljaõppinud vaenlase. Kui panna lahingolukorras üksteise vastu üks Vene eriüksuslane ja 5-6 ajateenjat tõuseb lahingu kohal vähem, kui poole tunni pärast Vene föderatsiooni lipp. Mis on tõenäolisem, kas see, et elukutseline sõjaväelane tabab miinipildurist elurajooni vastaste punkri asemel või, et sama vea teeb 9 kuud kuskil metsas viina libistanud ajateenja?

Seda probleemi ei lahenda ka lahendused "Teeme ajateenistuse pikemaks" või "Ajateenistus karmimaks!" poliitika. Kõik seisneb riigi kodanike kaitsetahtes ning eestlastel seda paraku pole. Kas sa laseksid end maha lasta mingi Savisaare või Ansipi nimel? Kui sõda peaks algama olen ma kasvõi sõudepaadis teel Soome poole enne, kui relva haaran. See, et ma siin elan ei tähenda, et ma oleks nõus Eesti eest kuuli saama. Natsionalism on haigus...palgaarmee korral tapab see haigus ainult sind (kes sa oled otsustanud oma elu sõjaväele pühendada), ajateenistuse ja reservväega tapab see aga kõiki.

Tihti tuuakse välja palgalise sõjaväe suur rahaline kulu. Aga kas pidevalt ajateenjate toitmine/transportimine ning neile sandikopikate maksmine (mis on koguplaanis üsnagi suur summa) tuleb tasuta? Reaalsuses poleks vahe eriti suur. Kindlasti suureneks Eesti riigi kaitsevõime, kodanikud oleksid õnnelikumad ning majandus taastuks kiiremini, kui ajateenistus ära kaotatakse. Kindlasti taob patrioot siinkohal juba rusikaga vastu lauda kujutades ette, et see on mu lõug "Mis seos on ajateenistusel ja majandusel!?!". Nimelt on tuhanded noored mehed kuudeks ära lõigatud tööst ning ka tarbimisest sest nad peavad 20 kiloste seljakotteidega mööda metsi jooksma.

Väited, mille ajateenistuse pooldajad enamasti toovad

Kindlasti on neid veel, kuid järgnevalt loetlen põhilised, mis mulle on sarnastes väitlustes lauda käidud.
"Sõjavägi teeb sind meheks". - Oleks pidanud vist koolis bioloogias rohkem tähele panema. Siis teaksid, et meheks teeb sind siiski kindla elundi olemasolu. Võimalik, et kui see eelpool mainitud elund vajaka jääb tuleb teda automaadiga pikendada. Aga nagu on tõendanud teaduslikud uuringud ning kaine mõistus ei tee su riista pikemaks ei automaat, BMW ega kottpüksid.
"Naised peavad sünnitama, see peaks olema meeste kohustus ühiskonna ees" - Kui tõmmata võrdusmärk sünnitamise ja sõjaväe vahel peaksid kõik naised peale oma 18. sünnipäeva sundrasestamisele minema. Jätkates seda sama paralleeli, naistel on lapse saamise osas valikuvabadus. Siis peaks see olema ka meestel.
"Sõjavägi mõjub su tervisele hästi" - Füüsilist vormi võiksid sa ka ise täpselt sama hästi arendada. Vaimsele tervisele võib see laastavalt mõjuda. Ma arvan, et ma ei pea ära tooma kõiki neid rõvedusi, mis ohvitserid reameestega regulaarselt teevad, mis võivad su mõistuse ära rikkuda.
Ainult luuser ei lähe sõjaväkke - Ja sõjaväest tulles on just nimelt see luuser suure tõenäosusega sinu ülemiseks. Nimelt on ta ju sinust 9 kuud kauem tööturul olnud ning selle aja jooksul ka ametiredelil tõusnud. Edu talle selle näkku ütlemisega...siis saab "luuser"ist äkki "härra".

Miks mina ei kavatse sõjaväkke minna?

Ma olen eelnevalt öelnud, et ainus võimalus mind sõjaväkke saada on auto pagasnikus kinniseotult...ma jään sellele siiani kindlaks. Tegelikult nüüd veel rohkem, kui enne. Ettevõtjana tuleksin ma sõjaväest tagasi ainult kolme pankrotistunud ettevõtte juurde ning ilmselt oleks esimene inimene, keda ma kohtaks mitte mu ema vaid kohtutäitur. Nii asjad lihtsalt ei käi, et üks hetk "jäta kõik oma praegune elu maha ja kao metsa automaadi ja 30 mehega müttama".

Ajateenistuse eesmärgiks on Eesti kaitseks vajalike reservüksuste väljaõpetamine ning eelduste loomine elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks.

Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ning õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistuse lõppedes jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena oma üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.

Ajateenistuse jooksul omandatakse palju tsiviileluks vajalikke oskusi – esmaabivõtteid, topograafiat, side ja infotehnoloogiat, keskkonna- ja kodanikukaitset, aja planeerimist ning korra ja puhtuse hoidmist.

Nooremallohvitserid või reservrühmaülemad saavad väärtusliku juhtimiskogemuse

Ajateenistuse jooksul parameediku kursused läbinud saavad hiljem asuda tööle parameedikuna, autojuhikursuste lõpetajad saavad CE või DE kategooria juhiload.

Ajateenistuse läbimine annab võimaluse kandideerida Kõrgemasse Sõjakooli, mille lõpetajad asuvad ohvitseridena teenima kaitsejõududes. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis või mõnes muus väeosas.

Mind kotib sinivaalade paaritus vaikses ookeanis umbes sama palju kui riigikaitse. See võib olla üllatav, kuid vähemalt 80% inimesi nõustuvad minuga. Paljudes koolides on ka aine "riigikaitse", mis antud alused annab. Kui see oleks tõesti riigile eluliselt oluline kuuluks see ka kooliprogrammi. Ühtse meeskonnana õpitakse tegutsema ka paari päevasel teamworkingu koolitusel. Seda siis loomulikult ilma relvade, sind sitapeaks kutsuva seersandi ja mudata, milles sa roomad nagu koer.

Loe: Ajateenistuse lõppedes saab sust sõjaolukorras kahuriliha.

Kui sa arvad, et "Valevel! Paremale pöörd! Marss! Kärvake koerad!" aitab sind kunagi reaalselt elus ei tea sa grupi ega organisatsiooni juhtimisest küll midagi.

Kui oled liiga loll, et ülikoolis parameedikuks õppida või juhiload ise ära teha ilma, et keegi sulle automaati kuklasse suruks - anna minna, mine sõjaväikke. "Join the army. Meet many intresting people...and kill them!".

Eelneva mõttekäigu järgi jõudsin järeldusele, et sõjaväelased on kõik kas koerad (alluvad käsule, ei mõtle enda eest, lömitavad ülemuse eest) või lihtsalt idioodid

Ma loodan, et sul on juba kummipaat valmis ostetud ja kuhugi mereäärsesse võssa ära peidetud. Juhul, kui kunagi tõesti Eestis sõjaolukord peaks välja kuulutatama, vaata, et esimeste seas Soome poole sõuad oma paadiga.

Kuna eestlasi on niivõrd vähe, siis Eesti sõjaväe taktikalised liikumised jms on üles ehitatud nii, et võimalikult vähe sõdureid surma saaks.

Ma ei tea miks, aga ma olen päris kindel, et nii mõneski eluvaldkonnas tuleb sõjaväes omandatud juhtimisoskus kasuks. See, et sina oma IT-nohikuid ilusti ohjes suudad hoida, ei tähenda, et igas valdkonnas vagad hiirekesed töötavad. Näiteks tulevikus korvpalli-, jalgpalli- või mõne muu spordiklubi treeneriks hakates tuleb täiesti kindlalt selline juhtimiskogemus kasuks.

Kõigil ei ole rahaliselt võimalik minna ülikooli või teha autokoolis CE/DE juhilubasid, hea kui B-kategooria lubade tegemiseks raha kokku saavad. Okei, ülikoolis on ka tasuta õppekohti, aga kui palju neidki on? Ja mis see üliõpilase elu ikka ära on? Pasta a la 8 ehk makaronid mitte millegagi päevast päeva. Tõesti, tahaks ka ülikooli minna.

Kui sa nii üldistama hakkad, siis võib öelda, et kõik, kes sõjaväes ei käi, on könnid, kes elavad ka 40-aastaselt veel ema juures. Või siis lihtsalt värdjad, kuna nad ei läbinud edukalt tervisekontrolli.

Mina kavatsen üsna kindlalt sõjaväkke minna. Eeskätt vormikogumise eesmärgil, et mitte hiljem politseikoolis füüsilistes testides hätta jääda. Aga teisalt ka selle tõttu, et pärast sõjaväes käimist on ja 2 aastat politseinikuna töötamist on võimalik K-Komandosse kandideerida. Parema meelega näeks ma oma tuleviku politseis uurijana, ent mitte kõigist uurijaks õppinuist ei saa uurijaid, vaid nii mõnedki jäävad tavaliseks reapolitseinikuks. Sel juhul oleks mul ka tagavaravariant - proovida K-Komandoga liituda.